Jooksulint – leidub inimesi, kes on oma elu jooksul tundnud selle vastu ajutist vastikust. Varasemad nimetused, nagu “piinamisvahendid”, ei olnud üldse ebatavalised. Terminil võib olla veidi sügavam tähendus kui varem mõelnud?
19. sajandi alguses leiutas Briti insener Sir William Cubitt maailma esimese jooksulindi. Seadme eesmärk oli piinata ja ümber kasvatada Inglise vange. Ahastuses Bury St. Edmons vangla vangide pimedast ja laisast elust arvas Cubitt, et kõva treening aitaks neil (sõna otseses mõttes) olla vormis. Cubitti ideed ei olnud väga unikaalsed viktoriaanlikul Inglismaal, kus sageli võrdsustati treeningut tugeva moraalse iseloomuga.
Tüüpiline Cubitti jooksulint pöörles ümber horisontaaltelje ja sundis vange liikuma nagu trepist ülesse. Horisontaalne piire takistas õnnetute vangide kukkumist. Sellest võib järeldada, et Sir Cubbitis oli veidi humaansust.
Vangid ronisid mööda suurt 24 astmelist ratast. Pöörlevat hammasratast kasutati vee pumpamiseks või jahu jahvatamiseks. Sellest tekkis nimetus „jooksulint“ ehk inglise keeles „treadmill“.
Kuigi vangid kasutasid jooksulinti vaheldumisi, siis ikkagi keskmine kasutusaeg oli vähemalt kuus tundi. See on samaväärne ronimisega, mitte tasapinnalise liikumisega, umbes 1,5-4,3 km kõrgusele. Võrdluseks võib tuua, et 4,3 km ronimist viib poolele teele Mount Everesti tippu.
Allikas: Mike Groom on Mt. Everest, arriving on the Balcony, May 10, 1996. Photo © Jon Krakauer – Everesti tippkohtumine
Halva toitumisega Inglise vangide pingutused paratamatult põhjustasid palju vigastusi. 1824. aastal üks New Yorgi vangivalvur James Hardie, võttis kasutusele “masina”, et taltsutada oma kõige räpasemaid vange. Ta kirjeldas oma loomingut järgmiselt: „ See on pigem monotoonne tegevus kui raskus, mis muudab selle kohutavaks.“
Kummalisel kombel oli selline jooksulint lubatud Inglismaal 19. sajandi lõpuni. Hiljem see keelustati, sest seda peeti väga julmaks vahendiks.
Jooksulint tänapäeval
Õnneks 1970. aastate alguses tegi jooksulint tänu Dr. Kenneth H. Cooper’ile comebacki’i. Jah, seesama mees, kes tõi meieni Cooperi testi, käivitas treenimise revolutsiooni 1968. aastal ja kirjutas raamatu „Aerobics“. Oma raamatus kirjutab ta näiteks, et igaühel peaks olema oma jooksulint (ref. kuni 1800-ndate aastate alguseni), kui tahetakse püsida tervena ja elada pikka elu.
New Jersey ärimees ja mehaanikainsener William Staub luges Cooperi raamatut ja leidis turul augu. Kodukasutuseks mõeldud jooksulinte ei olnud olemas, ta ehitas ühe ja pani selle nimeks PaceMaster 600. Müük ületas ootused ja jooksulindist sai treenimise lahutamatu osa. See bränd on tänaseni jäänud ikooniks.
Õnneks on toimunud areng, mille eest oleme tänulikud nii Cooperile kui ka Staubile. Praegu saame uhkelt esitleda kahte uut jooksulinti.
Me nimetame neid Technogym SKILLRUN TX 500 ja SKILLRUN 7000.
Välkkiire tehnoloogia areng on tähendanud, et saame pakkuda väga erinevaid jooksulinte, mis on kaugel 19.sajandi piinamisvahenditest ja samuti kaugel 70-ndate jooksulintidest. Täna pakume treeningkogemust, mis keskendub disainile, tehnoloogiale ja elamusele.